Käesoleva töö eesmärgiks oli välja töötada võimalikud meetmed Haapsalu lahe rannikuveekogumi mittehea seisundi parandamiseks või nende puudumisel alternatiivsete lahenduste osas. Eksperthinnangu käigus analüüsiti Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi hindamismetoodika sobivust ja vajadusel tehakse ettepanek hindamismetoodika muutmiseks. Hinnatakse ka täiendavate uuringute ja seire vajadust.
Haapsalu lahe rannikuveekogum kuulub koos nelja teise veekogumiga Väinamere kvaliteedi hindamise tüüpi (tüüp V). Tegemist on ühe väikseima ja madalaima veekogumiga. Käesoleva töö uuringuala hõlmab Lääne maakonnas täielikult Haapsalu linna ning osaliselt LääneNigula valla territooriumi. Lääne-Nigula vallas asub uuringuala Palivere, Taebla ja Risti alevike territooriumil ning hõlmab osaliselt või täielikult mitmete külade territooriumil. Haapsalu lahe maksimumsügavus jääb alla 5 meetri ning keskmine sügavus on vaid 1,5–2 meetrit. Madalast veest tingituna puudub lahes vertikaalne temperatuurigradient ja kihistumine.
Haapsalu lahe rannikuveekogumis on tehtud põhjalikumaid uuringuid aastatel 2000 ja 2006 ning perioodil 2007-2015 rannikumere operatiivseire raames. 2018. aastal viidi läbi ohtlike ainete seire. Lisaks on lahe seisundi hindamiseks teostatud mitmeid uurimusi ja antud eksperthinnanguid.
Varasemalt teostatud uuringute ja seirete tulemused näitavad, et Haapsalu lahe rannikuveekogumi koondseisund on olnud halb või väga halb. Madalad seisundiklassid on peaasjalikult tingitud fütoplanktonist ning füüsikalis-keemilistest näitajatest. 2018. aastal näitas rannikuvee kogum halba seisundit ka ohtlike ainete osas.
Haapsalu lahe rannikuveekogumis läbi viidud uuringud ja seire näitavad, et lahes eristuvad selgelt avatud, Väinamerega piirnev Eeslaht, mille keskkond on iseloomulik eutorfeerumata merealadele, ning poolsuletud Tagalaht, mis on tugevalt eutrofeerunud. Ees- ja Tagalaht erinevad suuresti nii planktoni, füüsikalis-keemiliste parameetrite, põhjaloomastiku kui -taimestiku näitajate poolest. Kättesaadava andmestiku põhjal tehtud ligikaudsetest arvutustest selgub, et lahel peatuvad linnu liigid on valdavalt kohapeal toituvad liigid, mis tähendab, et lindude poolt vahendatud toitainete lisandumine Haapsalu lahte ei ole kuigi suur.
Haapsalu lahe valglalt toitainete ärakande modelleerimistulemustest võib järeldada, et valdavalt pärineb Haapsalu lahe toitainetekoormus hajukoormusallikatest ning punktallikate osakaal Haapsalu lahe valgla koormuses on väike. Seetõttu on punktallikate koormuse vähendamine Haapsalu lahe seisundi parandamismeetmena vähese tõhususega. Kindlasti on olulised ka kõik toetavad ja väiksema tõhususega meetmed, sest iga meetme rakendamine parandab keskkonna seisundit lokaalset ja see läbi paraneb ka rannikuveekogumi seisund.
Kuna Haapsalu lahe valglalt toitainete ärakande modelleerimis tulemusted näitavad, et suurimad toiteainete allikad on põllumaad ning metsad siis tuleks eeskätt tegeleda põllumajanduskoormuse kontrolliks vajalike meetmetega. Oluline toiteainete allikas on ka metsad, kus peamine koormus pärineb metsade kuivenduskraavidest. Seega tuleb tegeleda maaparandus- ja metsakuivenussüsteemide parandamise (nõnda, et kõlvikute kuivendusvesi enne veekogusse juhtimist puhastatakse). Haapsalu lahe halvenemise põhjuseks on eelkõige looduslikud protsessid, kuid iga väiksemgi pingutus mis olemasoleva olukorra parendamiseks annaks ära teha on vajalik.
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, kalastik, riskid, meetmed